Pisike karjäär Pääskülas.
Harku metsas on väike saarega karjäär, kus ma olen juba poisikesest peale kalal käinud. Suvel sealt suuri saake pole saanud aga nüüd 2012 detsembris avastasime, et sealt tuleb talvel jääpealt põiklandiga püüdes väga korralikku ahvenat. Ka haugi aga need olid enamasti väikesed. Suveti oleme püüdnud sealt ussi ja õngega väikest ahvenat ja roolandiga haugi. Ahvenat pole landiga aastaid saanud. Aga ükskord tuli üks päris jurakas ahven rapala roolandi peale, kui haugi rohuseest jahtisime. Põhi kalad seal ongi ahven haug ja koger, oleme saanud ka linaskit. Muude kalaliikide kohta info puudub, kuna pole muud sealt saanud. Vanasti oli see veegogu sügavam ja rohuvabam. See saar mis seal on arvatavasti viie aasta pärast polegi enam saar, sest ühest servast hakkab veekogu juba päris kinni kasvama ja üldse on seal maltsavaba vett juba väga väheks jäänud. 2 kohta on suht rohuvabad, kus ka ujumas käiakse. Eks tast linaskile ja kogrele kõige sobivam järveke kunagi saab, kes hapnikuvaegust ja maltsa taluvad. Haugid ja ahvenad seal madala veetaseme tõttu varsti enam meie külmasid talvesid üle ei ela.
Need ahvunnid puhastasime soolikatest, soolasime ja panime kamina korstna peale suitsema. Madalad korstnad nagu kaminatel on üldiselt väga head kohad, kus kala suitsutada juhul, kui pole suitsuahju. Tuli alla, natuke toorest rohelist (lehed ja peened toored oksad) peale ja suitseb küll. Olen suitsutanud ka tavalisel grillufol samamoodi. Sellega ka veel see hea asi, et saab kaane ka peale panna. Kui huvitab, milline tulemus välja näeb mine vaata Koiva kokkab blogisse.
Elajas Her Haug
Tige loom nimega Haug. Üks mu põhilisi püügikalasid kevadest sügiseni. Ajanappuse ja tühja kütusepaagi tõttu käin seda looma põhiliselt jahtimas kodule kõige lähemal Vääna jões. Isendid seal üle 60 cm ei kasva ja need 60 sed on tavaliselt ka harv saak. Tavaline statistika ikka mõõdukalad ja kotikalad pooleks. Aastaid 10 umbes tagasi olid saadud kogused päris korralikud. Mingi 3 + koti haugi paari tunniga polnud mingi probleem jõest välja tirida, aga kahjuks mida aasta edasi seda kesisemaks on saagid ja loomade suurus jäänud. Oli ka kordi, kus sai 7 voi 8 mõne tunniga. Lõksuna kasutasin põhiliselt raske tinaga silikooni tolle odava hinna ja sealsete asukate eelistuse pärast. Igasugust metalli ja muud jura Vääna jõe haug ei taha ja ei soovita ka kasutada kuna suht ronte täis see jõgi ja kui 30 kilose tõmbejõuga niiti ei kasuta, siis võid päris mitu lanti kaotada ühe sessiooniga. Olen katsetanud ka Rapala maltsavaba lanti ja võib öelda, et kah toimib. Eeliseks on, et ei jää kinni kuskile ja saab päris kinnikasvand kohtades ka toimetada sellega aga puuduseks on suht kehv otsajäämisprotsent. Ka silikoonidele olen ehitanud sabasse ühe lisakonksu, mis ühendatud ilmselgelt põhiliiniga. See on toonud paremini saaki, kui ilma lisakonksuta variant. Väga hästi toimib ka elusööt (tavaliselt kasutan šampapudeli korgi suurust kokre). Suveti jään tihti telgiga ööseks jõeääre, panen söödad sisse, tõmman mõned õlled kerre ja kustun ära mingi aeg. Hommikuti ikka tavaliselt on ühteist otsas ka.